Kuidas müüa korterit Eestis ise

01Andmed ja dokumendid enne müüki

Kinnistusraamatust näeb korteriomandi omanikku, hüpoteeke, keelumärkeid ja kitsendusi. Omanik saab oma registriosa andmetega tutvuda tasuta e-kinnistusraamatus.

Kui hoone või selle osa müüakse, peab huvilisel olema võimalik energiamärgisega tutvuda, ja müügikuulutus peab sisaldama energiamärgise andmeid, sealhulgas energiaklassi (Ehitusseadustik § 67; Kliimaministeerium). Energiamärgised väljastatakse ainult ehitisregistri kaudu ja need on seal avalikult nähtavad. Olemasoleva hoone energiamärgis kehtib 10 aastat (Kliimaministeerium).

Ehitisregistrist näeb ka hoone kasutusloa ja sellega seotud menetlused (ehr.ee). Kuidas seda kontrollida ja mida puuduv kasutusluba tehingule tähendab, on kirjas lehel Maja seadustamine.

Müüja peab ostjale teatama kõigist teadaolevatest puudustest ja kasutamist mõjutavatest asjaoludest — näiteks ehitusvead, niiskus, hallitus, puuduvad load, üürileping või vaidlused naabritega. Need kirjutatakse lepingusse (Notarite Koda).

02Hind avalike tehinguandmete järgi

Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika näitab kinnisvara keskmisi tehinguhindu. Sinna on kaasatud ainult ostu-müügitehingud, ja korterite aruanne on jaotatud üldpinna järgi; arvesse lähevad vaid eluruumina müüdud korterid (päringu juhend). Võrdle oma korterit sama piirkonna ja sarnase pinnaga tehingutega, mitte kuulutuste küsihindadega.

03Kuulutus

Kuulutuse saab panna kinnisvaraportaalidesse ja oma kanalitesse. Igas kuulutuses peavad olema energiamärgise andmed ja energiaklass (Ehitusseadustik § 67).

• aadress, üldpind, tubade arv ja korrus;
• hind;
• energiaklass ja energiamärgise andmed;
• fotod ja kirjeldus, mis ei varja teadaolevaid puudusi.

04Näitamised ja pakkumised

Kinnisvaratehing tuleb tõestada notariaalselt. Lihtne kirjalik kokkulepe või raha üleandmine ei piisa: ostja saab omanikuks alles siis, kui omandi üleminek on kantud kinnistusraamatusse (Notarite Koda). Kokkulepe ostjaga kirjutatakse lõplikult notari juures.

05Notari juures

Lepingu koostab notar osapoolte andmete ja registriandmete põhjal; osapooled ei pea lepingut ise kirjutama. Notar kontrollib kinnistusraamatu andmeid, osapoolte isikut ja esindusõigust ning seda, kas on vaja abikaasa, kaasomaniku, panga või kellegi teise nõusolekut. Ostja täidab rahapesu tõkestamise küsimustiku ja tõendab raha päritolu (Notarite Koda).

Leping allkirjastatakse notari juures või kaugtõestamise teel. Notar esitab andmed kohtu kinnistusosakonnale; kui kanne on tehtud, teavitatakse osapooli e-posti teel (Notarite Koda).

06Riigilõiv

Kinnistusraamatu kande eest tasutakse riigilõiv (riigilõivuseadus). Notarite Koja kalkulaator näitab riigilõivu notaritasust eraldi real (kalkulaator).